The news is by your side.

Baltika auditeerimata majandustulemused, teine kvartal ja kuus kuud 2019

Baltika Grupp lõpetas teise kvartali 616 tuhande euro suuruse puhaskahjumiga. Eelmise aasta sama perioodi kasum oli 127 tuhat eurot. 2019 aasta teise kvartali tulemus sisaldab 95 tuhande euro ulatuses uue raamatupidamisstandardi – IFRS 16 negatiivset mõju.Grupi teise kvartali müügitulu oli 10 463 tuhat eurot, vähenedes 5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Suurima osatähtsusega (90%) müügikanal, jaemüük, vähenes 3% ja oli 9 461 tuhat eurot. Müügitulu vähenes nii Läti kui ka Eesti turul vastavalt 6% ja 3%, Leedu müügitulu jäi eelmise aasta tasemele. Baltikumi turu jaemüügi vähenemise peamiseks põhjuseks oli nõrk aprillikuu tulemus, maikuu müügitulemused jäi pea eelmise aasta tasemele. Väga tugeva jaemüügiga tõusis esile juunikuu, kus kleitide müügitulu kasvas nii kõigis brändides kui ka kõigil turgudel. Müügitulu kasvu toetas soe ilm ning lisaks müüdi juunikuus uut suveriiete kollektsiooni täishinnaga rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Jätkuvalt on langustrendis meeste ja formaalsete rõivaste müügitulu, samal ajal on kasvanud nõudlus kleitide ja trikotoodete järele.Baltika Grupi e-poe Andmorefashion.com teise kvartali müügitulu kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 24% ja oli 469 tuhat eurot. Kõige suurema müügitulu osatähtsusega bränd on Monton, mille müügitulu moodustas e-poe müügitulust 34%. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga kasvas müügitulu kõikidel peamistel turgudel. Kõige kaugemad riigid, kuhu teisel kvartalil Baltika brändide ostutellimusi lähetati, olid Iisrael, Jaapan, Austraalia, USA ja Kanada.Äriklientide (hulgi- ja frantsiisiklientide) müügitulu oli teises kvartalis 413 tuhat eurot, vähenedes aastatagusega võrreldes 51%. 420 tuhande eurone müügitulu vähenemine on seotud Valgevene ja Ukraina frantsiisipartneritega lõpetatud lepingutest ja Venemaa frantsiisimahtude vähenemisest. Teiseks oluliseks müügitulu vähenemise põhjuseks on frantsiisipoe sulgemine Hispaanias, Tenerifel 2018. a lõpul ning Saksamaa ja Kesk-Euroopa kaubamajade keti Peek&Cloppenburgiga 2018. aasta sügisel toimunud koostöö muudatused.Kvartali brutokasum oli 5 748 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 284 tuhande euro võrra (2 kv 2018: 6 032 tuhat eurot). Brutokasumi vähenemine on tingitud nii jaemüügi kui ka äriklientide langenud müügitulu tõttu. Ettevõtte brutokasumi marginaal oli teises kvartalis 54,9%, mis on 0,3 protsendipunkti võrra kõrgem eelmise aasta teise kvartali marginaalist (2 kv 2018: 54,6%).Grupi turustuskulud olid teises kvartalis 5 026 tuhat eurot, vähenedes 183 tuhat eurot võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Üldhalduskulud suurenesid teises kvartalis 28% ehk 321 tuhande euro võrra ja olid 887 tuhat eurot. Üldhalduskulude suurenemine on tingitud ühekordsetest kuludest seoses endise juhatuse liikme Meelis Milderi lahkumishüvitisega.Esimesel poolaastal vähenes Grupi müügitulu 8% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja oli 17 437 tuhat eurot. Jaemüük vähenes 2% ja äriklientide müügitulu 56%, samal ajal e-poe müügitulu kasvas 19%. Grupp lõpetas poolaasta 2 058 tuhande euro suuruse puhaskahjumiga, eelmise aasta võrreldav tulemus oli puhaskahjum 855 tuhat eurot. Poolaasta nõrga tulemuse peamised põhjused olid äriklientide järsk müügitulu vähenemine ning jaemüügi vähenemine. Lisaks sisaldab poolaasta tulemus 212 tuhande euro ulatuses uue raamatupidamisstandardi – IFRS 16 negatiivset mõju.Alates 1. jaanuarist 2019 rakendus IFRS 16 „Rendilepingud“, mis muudab rendilepingute kajastamist selliselt, et järelejäänud rendilepingute kehtivuse perioodi rendimaksed kajastatakse finantsseisundi aruandes nüüdisväärtuses varade ja kohustustena ning kasumiaruandes ei kajatata enam perioodi rendimakseid vaid amortisatsiooni- ja intressikulu. Kohustusliku uue raamatupidamisstandardi IFRS 16 mõju kasumiaruandele on näha alljärgnevas tabelis.Lisaks mõjutab IFRS 16 oluliselt ettevõtte mitmeid bilansilisi varasid ja kohustusi. 30.06.19 seisuga kasvas põhivara (ehk lihtsustatult rendimaksed lepingu kehtivusperioodi lõpuni nüüdisväärtuses) 15 075 tuhande euro võrra ja samal ajal kasvas lühiajaline rendimaksete kohustus 6 543 tuhande euro ning pikaajaline rendimaksete kohustus 8 744 tuhande euro võrra.OmakapitalTeise kvartali lõpu seisuga on ettevõtte omakapital negatiivne ning omakapitali taastamiseks ja äriseaduse nõudega vastavusse viimiseks võttis 12. aprillil 2019 toimunud aktsionäride üldkoosolek vastu järgnevad otsused: seoses omakapitali äriseadustiku nõudega vastavusse viimiseks suurendada AS Baltika aktsia nimiväärtust 1 eurole ja vahetada olemasolevad aktsiad selliselt, et iga 10 aktsia eest saab vastu 1 uue aktsia. Seejärel vähendada aktsia nimiväärtust 0,10 eurole ja vähendada aktsiakapital 4 079 tuhandelt eurolt 408  tuhande euroni kahjumi katmiseks.Aktsiate vahetamine ja aktsia nimiväärtuse suurendamine viidi lõpule 6.mail 2019 ning aktsiakapitali vähendamine viidi lõpule 27.mail 2019.Lisaks võeti aktsionäride üldkoosolekul vastu otsus suurendada 2019. a augustis aktsiakapitali 5 miljoni euro võrra avalikul pakkumisel.AS Baltika suuraktsionär KJK Fund, Sicav-SIF, kellele kuulub 38,9% AS Baltika aktsiatest, on kinnitanud valmisolekut märkida uusi aktsiaid proportsionaalselt oma osalusele ning vastavalt Prospektis määratud korrale kuni 5 000 tuhande euro ulatuses, sõltuvalt teiste osalejate märkimisõiguste kasutamisest. See tähendab, et KJK Fund, Sicav-SIF märgib ka aktsiad, millele antakse täiendavad märkimisõigused Prospektis sätestatud jaotamise tingimuste kohaselt, ja mida teised aktsionärid ei märgi.Aktsiaemissiooni täies mahus realiseerumise mõju Grupi finantsseisundi aruandele on näha alljärgnevast pro forma omakapitali tabelist:pro forma kanne aktsionäride üldkoosoleku päevakorra punkt number 8 otsuse mõju: „Suurendada AS Baltika aktsiakapitali, emiteerides täiendavalt viiskümmend miljonit (50 000 000) nimelist lihtaktsiat nimiväärtusega 0,10 eurot. AS Baltika aktsiakapital suureneb viie miljoni (5 000 000) euro võrra ja aktsiakapitali uus suurus on 5 407 949 (viis miljonit nelisada seitse tuhat üheksasada nelikümmend üheksa) eurot.”Kvartaliaruande avalikustamiseni toimunud perioodi olulisemad sündmusedEttevõtte aktsionäride korralisel üldkoosolekul 12. aprillil 2019 otsustati muuta aktsia nimiväärtust 0,10 eurolt 1 eurole ning vahetada aktsiad selliselt, et iga 10 olemasoleva aktsia vastu vahetati üks aktsia. Aktsiate vahetamine viidi lõpule 6. mail 2019.Ettevõtte aktsionäride korralisel üldkoosolekul 12. aprillil 2019 otsustati muuta aktsia nimiväärtust 1 eurolt 0,10 eurole ning vähendada aktsiakapitali kahjumi katmiseks 3 672 tuhande euro võrra, vähendades iga aktsia nimiväärtust 0,90 euro võrra. Aktsiakapitali vähendamine viidi lõpule 27. mail 2019.20.mail 2019 sõlmiti ettevõtte suuraktsionäri KJK Fund Sicav-SIF ja AS Baltika vahel kokkulepe lühiajaliste vahetusvõlakirjade (K-võlakirjad) osas, mille lunastamistähtaeg on augustis 2019. K-võlakirjade peamise omaniku (81%) KJK Fund, Sicav-SIF ja AS Baltika vahel on sõlmitud kokkulepe võlakirjade refinantseerimiseks eesmärgiga vormistada võlakirjade eest makstav summa ümber pikaajaliseks laenuks maksetähtajaga 20.05.2022 ja aastase intressimääraga 6%.Ettevõtte nõukogu 26. juuni 2019 tehtud otsusega rahuldati ettevõtte juhatuse liikme Meelis Milderi tagasiastumise soov. Samal kuupäeval lõppesid Meelis Milderi juhatuse liikme volitused. Meelis Milder jätkab 26. juunil 2019 sõlmitud üheaastase lepingu alusel ettevõtte nõukogu nõunikuna.Nõukogu 26. juunil 2019 tehtud otsusega on alates 26. juunist 2019 AS Baltika tegevjuht Mae Hansen, kelle ülesanne on muuhulgas märtsis 2019 nõukogu kinnitatud 2019–2020 tegevusplaani elluviimine. Alates 26. juunist 2019 on AS Baltika juhatus kaheliikmeline koosseisu Mae Hansen, kes vastutab tegevjuhi positsioonis müügi, turunduse ja jaeäri puudutavate protsesside eest, ning Maigi Pärnik-Pernik, kes vastutab tootearenduse ja tugifunktsioonide eest.12. juulil 2019 lõpetas AS Baltika ennetähtaegselt frantsiisilepingu Venemaa frantsiisipartneriga OÜ Ellipse Group.16. juulil 2019 kell 10.00 algas AS Baltika avaliku aktsiaemissiooni aktsiate pakkumise periood.Konsolideeritud finantsseisundi aruanneKonsolideeritud kasumi- ja koondkasumiaruanneMaigi Pärnik-Pernik
Juhatuse liige
maigi.parnik@baltikagroup.com
ManusBaltika Vahearuanne 2Q 2019

Comments are closed.